Kohe saab 14.24. Rong saabub Nõmme jaama. Sajab uduvihma. On kaunikesti pime. Kohe lähen rongi peale.
Siin on pilte asjadest ja inimestest. Mõnikord juttu ka. Algul kirjutasin üksi, vahepeal olid mõned teised ka, aga nüüdseks on kõik peale minu kadunud.

Ega ei oskagi siin suurt lisada. Te näete ise, et vaade on ilus, veidi küll müstiline. Te näete ka, et võrk on sisemise ja välise vahel, see peab tuvisid eemale hoidma. Ja augud on võrgu sees, sest rõdude ääri mööda tuleb siia üks suur ja turske kass. Olen mitu korda püüdnud teda pildistada, aga ta kaob enne kui pildist asja saab.
Kell on mõni minut enne poolt viit neljapäeval, 9. novembril 2006. a. Homme pidi algama Sakala Keskuse lammutamine. Et asi oleks kindel, sõidab täna siia see auto.
Auto tagandab õue, kusagilt tekivad mõned asjapulgad.
Aga alati on keegi, kes juhib vägesid. Ilma temata töötegijad võibolla ei liigutaks, võibolla teaksid liiga palju. Ja jumal hoidku selle eest - äkki mõtleksid. Kui tööandja valvas silm on kohal, siis liigub kõik lobinal oma loomuliku otsa poole.
Ja aed muudkui kerkib! Seda aeda paigaldavad inimesed, kes "ainult teevad oma tööd". Kes ei tea mitte kui midagi.

